Hello! Tai muusikasoovitus on postituse lõpus nagu ikka (｡•̀ᴗ-)✧
Septembris hakkasin tugiisiku juures kaks korda nädalas käima. Enamjaolt räägime niisama juttu või õpetab ta mulle tai keelt. Hakkasin tänu sellele ka üksinda rohkem meie linnakest avastama.
22. september
Läksime päevaks pealinna. Mu host isa isa pidi minema mingile ülevaatlusele haiglasse ja kuna haiglad Bangkokis on palju etemad kui meie provintsis, sõitsime just sinna. Haigla ise oli väga veider. See meenutas sada korda rohkem ostukeskust kui haiglat. Seal oli palju erinevaid söögikohti ning hunnik poode, mis müüsid suveniire ja riideid. Isegi Starbucks leidis endale koha! Emps ütles, et see on sellepärast, et patsiendid ennast haiglas vabamana tunneksid. Vanaisal tehti haiglasse sisse tulles ooteruumis mingi kerge ülevaatlus. Näiteks mõõdeti vererõhku ja temperatuur. Pärast seda läksime ooteruumi, kus päris tükk aega ootama. Lõpuks läksid emps, paps ja vanaisa kõik koos arstikabinetti. Jäin neid koridori ootama. Pärast läksime kõik koos haigla sööklasse. Makstes sada bahti ehk veidi alla kolme euri said väikese kaardi. Edasi said erinevates putkadest toitu tellida (nagu nt Vapianos) ning iga kord võeti kaardi pealt raha maha. Hiljem said kaarti tagastades ülejääkse raha tagasi. Tellisin endale sen lek tom yum (nuudlid tom yumi supiga) ja ananassi smuuti. Uudistasime veel pärast empsiga veidi aeg ühes poes ning hakkasime koju tulema.
23. september tulid onulapsed külla
Minu isal on mitu venda, kellest üks vanem asub Chon Buri provintsis. Sel päeval tulid ta oma perega aga sugulase sünnipäeva puhul Nakhonnayokki. Päevaseks ajaks toodi lapsed meie juurde (üks poiss ja üks tüdruk, kellest türduk on minu umbes 2 aastat noorem ning poeg omakorda veel tüdrukust paar aastat). Lisaks tõid nad kaasa oma linnu. Suurema osa ajast tegelesid nad oma koolitöödega, kuid vahepeal jagus ka aega selleks, et mulle oma lindu näidata.
Õhtul käisime mu isa ühe noorema venna juurde, kus pidasime ära ühe tagasihoidliku sünnipäevapeo. Istusime kõik koos laua taga ning sõime ja lobisesime.
24. september
Hommikul hakkasime mina, host isa ja ema kõik koos Patthayasse sõitma. Sõit kestis umbes kolm tundi. Patthaya on väga tuntud turismisihtkoht. Seetõttu leidus linna peal hunnik silte näiteks poodide ees lisaks tavapärasele tai ja inglise keelele ka vene keeles, mis oli kuidagi väga veider Tais näha. Sõitsime esiteks hotelli. Tegime check-in’i ja jalutasime pärast seda Terminal 21 ostukeskusesse. Kogu ostukeskus oli väga huvitava sisekujundusega. Reisiksid nagu mööda maailma ringi. Iga korrus oli kaunistatud inspireeritult mingist linnast. Sõime MKs ning käisime veidi poodides ringi. Ostsin endale teksad, sest Taisse tulles ei võtnud ma ühtegi paari kaasa, särgi ja ujumistrikoo. Kella nelja paiku tulime tagasi hotelli ja läksime basseini ujuma. Tagasi tulles nautisime hotellist päikeseloojangut. Õhtul sõitsime esmalt sööma ning pärast sõitsime niisama linna peal kinni. Koroona tõttu oli linnas alates kella kaheksast curfew ehk kõik asutused pidi oma uksed sulgema. Kogu linn oli tühi inimestest. Vanemad imestasid täiega ning ütlesid mulle, et peaksin kindlasti kunagi elus siia tagasi tulema, et linna melu päriselt tunda.
25. september
Hommikul sõime hotellis, käisime ühe korra veel empsiga basseinis ning tegime check-out’i.
Sõitsime kohta nimega 331 Station. Seal mitu vana lennukit, mille sisse oli tehtud kohvikud ning lennukite vahel oli muuseum/pood, kus näidati erinevate riikide sõjavarustust. Saime ühes lennukkohvikus kokku isa venna perega. Tellisime paar koogikest ja kohvi. Pärast uudistasime muuseumi.
Järgmine sihtkoht oli rand. Plaanisime seal ka lõunat süüa. Toidu tellisime randa viivast tänavast, mis oli täis erinevaid poekesi ja restorane.
Mis mind selle koha juures üllatas oli, et jube palju oli erinevaid silte vene keeles näiteks vetsude või poodide ees.
Ööbisime onu juures. Enne käisime veel turult läbi ning ostsime hunnik krevette, mida õhtul süüa. Järgmise päeva hommikul sõitsime juba koju.
Bye bye / สวัสดีค่ะ
~Laura